Täna toimus koolis projektipäev: Oskar Luts 125. 100 aastat „Kevade" raamatu ilmumisest.
Oskar Luts sündis 7. jaan 1887 Põhja-Tartumaal
Palamuse lähedal käsitöölise pojana, õppis kohalikus küla- ja
kihelkonnakoolis ning Tartu reaalkoolis, hiljem ka mõnda aega Tartu Ülikoolis, seda lõpetamata. Apteegitöö Tartus, Narvas, Tallinnas ja
Peterburis jätkus I maailmasõja päevil farmatseudina peamiselt Valgevenes
Vitebskis.
Sügisel 1918 kodumaale tagasi jõudes töötas Luts aastapäevad
ülikooli raamatukogus ja pidas lühemat aega raamatupoodi, seejärel oli ta kuni
elu lõpuni kutseline kirjanik Tartus. Pärast sõda nimetati Luts eesti
kirjanikest esimesena ENSV rahvakirjanikuks (1945). Kirjanik suri Tartus 23.
märtsil 1953, ta on maetud Ropka-Tamme surnuaiale.
Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad
lühiromaanid või jutustused "Kevade",
"Suvi" ja "Sügis", samuti
jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve"
autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad väljamõeldud koht , kuid suuresti Palamusele sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles
kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased –Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson,
kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on
nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte
neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi"
(1976), "Sügis"
(1991).
Lastejuttudest on populaarsust kogunud ka "Nukitsamees", millest on valminud samanimeline film.
Projektipäeval vaatasime rahvamajas filme "Kevade" ja "Nukitsamees". Koolis koostasid õpilased kas jutu või joonistasid pildi oma lemmikkangelasest. Osad õpilased aga tegid intervjuusid kaasõpilaste ja õpetajatega "Kevade" filmi teemadel.
See päev andis meile kõigile palju põnevaid teadmisi ja pakkus toredaid filmielamusi.
2 kommentaari:
Lingid ei avane millegipärast.
ei avane tõepoolest:(
Postita kommentaar